Radoonitõrjekeskus - radooni mõõtmine ja radoonikaitselahendused

Mis on radoon?

Radoon (Rn222) on värvitu ja lõhnatu õhust raskem looduslik radioaktiivne gaas. Radoon on pärit maakoorest ning tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoonisisalduse mõõtühikuks on Bq/m³ (bekerell kuupmeetri kohta).

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Radoon on suitsetamise järel teisel kohal kopsuvähki haigestumise tekitajaks. Eestis haigestub aastas umbes 100-150 elanikku kopsuvähki tulenevalt radoonist nende elukeskkonnas, seda on ca kaks korda rohkem kui hukkub aastas inimesi liikluses. Erilise riski all on suitsetajad, tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist. 

Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse tõsta määrusega kehtestatud normidest oluliselt kõrgema tasemeni.

Kõrge radoonisisaldusega siseõhu peamiseks põhjuseks on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest. 

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida gaasikindlam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Radoonitase hoone siseõhus sõltub ilmastikust, so õhurõhk, tuulesuund, maapinna niiskus %, maapinna külmumine jms. Lisaks mõjutab radooni taset hoones ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Mida pikemaajaliselt radoonitaset siseõhus monitoorida seda täpsema tulemuse saab.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestati Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (erandina peab koolieelsete lasteasutuste ja koolide siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse olema alla 200 Bq/m³). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks. 

Siseõhu radoonisisaldust reguleerivad määrused

Alljärgnevalt toome ülevaate Eestis kehtivatest määrustest, milles on käsitletud ruumiõhu radoonisisaldust: 

 
Soovid rohkem infot või vajad abi toodete valikul? Me oleme valmis aitama.                                                                                                                                                           
Võta ühendust

Radooni mõõtmine pinnases

Radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus iseloomustab projekteeritava hoone aluse pinnase radooniriski taset ja võimaldab projekteerida meetmed, et takistada radooni pääsu rajatava hoone siseõhku.
Loe lähemalt

Radooni mõõtmine siseruumides

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõdame siseruumides ühest nädalast kuni kahe kuuni sõltuvalt mõõtmise eesmärgist.
Loe lähemalt

Radoonikaitse lahendused hoonetes

Meilt on võimalik osta (paigaldusega
või ilma paigalduseta) radoonitõkkekilet ja
radoonikaevusid
ning kõiki teisi tooteid hoone niiskuse-
ja gaasikindluse tõstmiseks.
Loe lähemalt teenuse kohtaTutvu toodetega
Tulelaev OÜ
Kasesalu 12, Saue, Harjumaa, 76505
Reg nr: 11256903
KMKR (VAT): EE101058540
Radoonitõrjekeskuse radoonitaseme mõõtmised maapinnas ja hoonetes on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt.
Tunnistus nr. L295
Radoonitõrjekeskuse labor on akrediteeritud standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes
LISA Tulelaev OÜ akrediteerimistunnistusele nr L295
Radoonitõrjekeskus poolt läbiviidavad ehitusuuringud ja ehitustegevused on kantud Majandustegevuse registrisse.
Majandustegevusteade, EEH011604, EhitamineMajandustegevusteade, EEG000491, Ehitusuuringud
crosschevron-down