Radooni mõõtmine siseruumides

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõdame siseruumides sõltuvalt mõõtmise eesmärgist ühest nädalast kuni aastani.

Teostame: 

• radoonisisalduse keskväärtuse hindamist,
• radoonivähendamise tööde käigus vähendamismeetme rakendamise efektiivsuse vahetut kontrolli, 
• radooni liikumisteede ja lekkekohtade otsimist,
• hoone radoonitaseme kaardistamist, 
• tegevusplaani koostamine pärast auditit.

Tööandja on kohustatud korraldama õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise tööruumides, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja on kokkupuutes pinnasega.

Juhime tähelepanu, et Radoonitõrjekeskus on täna turul ainus ettevõte, kelle akrediteeringu ulatus katab tööandjale Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määrusega nr 28 seatud kohustusest tulenevad nõuded.

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastase keskväärtuse määramiseks viiakse mõõtmised läbi kütteperioodil ajavahemikus novembrist aprilli lõpuni.  On oluline, et hoone oleks kasutuses ning elu/töötegevus mõõtmisperioodil oleks tavapärane, sh peaks ventilatsioonisüsteem töötama tavarežiimil.  Elukohas teostatakse mõõtmisi vähemalt kahes enamkasutatavas ruumis, näiteks magamistoas ja elutoas. 

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni siseruumides määratakse eesmärgiga välja selgitada:

• ruumiõhu aasta keskmine radoonisisaldus (pikaajaline mõõtmine).
  Radooni aasta keskmine kontsentratsiooni mõõtmine hoones viiakse läbi pikaajalise meetodiga, sest ruumiõhu radooni aktiivsuskontsentratsioon kõigub tundide, päevade ja aastaaegade lõikes, sõltudes nii meteoroloogilistest tingimustest kui ka ruumide kasutusest. Lisaks soodustavad külmunud maapind ja lumikate hoone ümber radooni liikumist hoonesse hoonealuse külmumata pinnase kaudu. Kütteperioodil avatakse ka vähem uksi ning aknaid, mistõttu väiksema radoonisisaldusega välisõhu juurdevool on piiratud. Radoonisisaldust mõjutab ka vundamendi tihedus - mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. 
  
  
• radoonisisalduse ajaline dünaamika.
  Radoonisisalduse ajalise dünaamika uurimine on vajalik, kui uuritakse ventilatsioonisüsteemi töörežiimi või hoone ööpäevase kasutuskoormuse mõju õhu radoonisisaldusele. 

• radoonisisalduse jaotus hoone eri osades konkreetsel ajahetkel (hoone radooni kaardistamine).
  Lühiajalisi mõõtmisi kasutatakse hoone radoonitaseme kaardistamisel ning radoonivähendamise tööde käigus vähendamismeetme rakendamise efektiivsuse vahetuks kontrolliks. Vähendamismeetme tõhususe püsivuse üle otsustamiseks on siiski vajalik pikaajaline mõõtmine.
  
  
• radooni levikuteed hoones ning lekkekohad.
  Radooni liikumisteede ja lekkekohtade otsimiseks viiakse läbi kohtmõõtmine kasutades mõne minuti kuni ühe tunni jooksul tulemust näitavat elektroonilist pidevmõõteseadet.

Radoonitõrjekeskuse mõõtemetoodika eelis teiste teenusepakkujate ees:

• meil on kogu mõõteprotsess (sh seadmete paigaldamine, fikseerimine ja eemaldamine) akrediteerimisulatuses. Sellega oleme turul ainsad, kes vastutavad mõõtmise kogu etapi eest. See tähendab, et mõõtmiskoha ja -tulemuse tõepärasust ei ole hiljem võimalik seada kahtluse alla.
• elektrooniliste seadmetega mõõtes on võimalik eraldada töö- ja puhkeaeg ning hinnata, kas ruumiõhu radooni aktiivsuskontsentratsioon tööajal vastab kehtestatud nõuetele, või on vajadus rakendada radoonisisaldust vähendavaid meetmeid.  
• elektrooniliste seadmete puhul jääb ära vajadus kulutada lisaaega ja -raha täiendavateks mõõtmisteks

Pakume mõõtmiseks nii professionaalseid elektroonilisi graafiku võimega seadmeid, kui ka alfatundlikke detektoreid. Elektroonilised seadmed võimaldavad hinnata radoonisisalduse muutust ajas, sh kas tööaja kestel on radoonisisaldus tööruumides alla kehtestatud viitetaseme.  Alfatundlike detektoritega mõõtes saadakse tulemuseks üks number – mõõtmise keskväärtus. Kui see väärtus on alla viitetaseme (alla 300 Bq/m³) (erandina koolid ja koolieelsed lasteasutused, kus kehtib piirväärtus 200 Bq/m³), siis on kõik hästi ja ruum vastab kehtivatele nõuetele. Aga olukorras, kus mõõtmisväärtus on üle viitetaseme (või piirväärtuse) ei aita see üks number rohkem kui ütleb, et ruumi radoonisisaldus ei vasta nõuetele. Võimalus on kasutada nn. mixitud mõõtmise metoodikat, kus on kasutusel nii alfatundlikud detektorid, kui ka elektroonilised seadmed. Selliselt on koheselt võimalik hinnata lisaks keskväärtusele ka hoone dünaamikat vastavalt hoone kasutusele (ventilatsioon, inimeste käitumisest (uste akende avamine jms) tekkiv radoonitaseme kõikumine).

Kui selgub, et tase on lubatust kõrgem tuleb:

1. hinnata töötajate ajalist viibimist ruumis ja  töötaja saadavat võimalikku kiirgusdoosi ning vajadusel teha muudatusi töökorralduses, (vähendada tööaega)
2. võtta kasutusele radoonisisaldust vähendavad meetmed, mis sõltuvalt ruumist/hoonest võivad osutuda üpris kulukaks või
3. teha lisamõõtmine, et selgitada välja, kas tööajal, kui nt töötab ventilatsioonisüsteem, on radoonisisaldus normi piires. Ventilatsioonisüsteemi töörežiimi mõju hindamine osutub kasulikuks nendel juhtudel, kui kogu mõõtmisperioodi radoonisisaldus ületab kehtestatud viitetaset, kuid tööajal (konkreetsetel kellaaegadel, ventilatsioonisüsteemi töötamisega) on mõõdetav keskväärtus alla kehtestatud viitetaset (alla 300 Bq/m³). Kui õhu radoonisisalduse keskväärtuse tulemus tööajal ei ületa 300 Bq/m³, siis loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks.  Alljärgnevalt toome ka ühe graafilise näite meie meetodi kasutamise väljundist: